ÔMUARAA

Mai te matahiti 1966 e tae mai i te matahiti 1996, ua haapaìna te Hau Faräni 193 rahiraa tüpita àtomi i Moururoa e Fangataufa. E aha te tüpita àtomi, e no te aha teie Hau i rave ai i te reira òhipa i ö tätou nei. E aha ta te reira òhipa i faatupu i roto i to tätou fënua, e i roto i to tätou nünaa. Na uiraa tumu rä, teie ia « E aha te ânanahi o te nünaa e te hui tama Mäòhi i mua i te parau no te taèro àtomi i vaihohia mai e te mau tämatamataraa i ö tätou nei. »

E parau teie e te au atoà ia färiihia e te täatoàraa o te nünaa Mäòhi. Mai te haamataraa mai o te parau no teie parau rahi e te peàpeà atoà i ravehia i roto i to tätou fënua, e i roto i to tätou nünaa, aita te parau o te tamarii i tauà iti-noa-hia aè. Ua riro noa rä te reira ei parau no te feiä paari.  Ia haamaitaì anaè ra Ietu i tö na Metua te Fatu no te raì e te fënua, no te mea ua huna O ia i te parau i te feiä paari e te ìte, e ua faaìte i te mau tamarii rii, èere änei hoì, tei roto i te vaha o te tamarii te parau mau e te parau tià, ôia te tupu hoperaa te ôpuaraa faaora nä na ra.

HAAPIIRAA 1. TE ÔPUARAA ORA A TE TUMU NUI

Nö ù te fënua e te mau î atoà i nià iho ra, e te mau nünaa e pärahi i nià iho ra, nö ù atoà ia. Täramo 24, 1

Te tahi teie o te mau parau faufaa roa a te Tumu Nui i te taata, o te òre roa e tauàhia i roto i te oraraa o te mau nünaa atoà o te ao nei. I roto i teie ao ta tätou e ora nei, te vai nei e piti huru faatereraa a te taata. Te vai ra te mau Hau rärahi, o rätou teie e haafatu nei ia rätou i te tahi atu mau nünaa rii e noho i nià i to rätou iho mau fënua tumu o tei parauhia no rätou e, e mau ài-huà-räau.

Tei roto atoà o Mäòhi nui i te ànaìraa no teie mau fënua e parauhia nei e, e ài-huà-räau. E te Hau e höroà mai nei i te huà räau ei ài, ôia ei mäa na te Mäòhi, o te Hau Faräni ia. Teie tiàraa ài-huà-räau, na te Mäòhi ihoä teie parauraa i te mea e, i te mätämua, ia haere te tahi âti e àro i te tahi atu âti e ia pau, teie noa te mea e vaihohia mai, e huà räau ei mäa aè na terä i pau.

Na terä tiàraa i noaa i te Hau Faräni na roto i te räveà tià òre i faaòhie ia na i te faatupu i tä na tämatamataraa àtomi i ö tätou nei. Moè ê atu ra ia rätou i te ôpuaraa faaora a te Tumu Nui no teie nünaa. Aita te päpaì Täramo i parau noa e « No te Tumu Nui te fënua e te î atoà i nià iho ra »  no te faaìte noa i te tiàraa fatu fënua, fatu nünaa o te Atua, no te faaìte päpü ra e, teie mau fënua, teie mau nünaa e faahitihia nei, e tupuraa hanahana rätou no te hinaaro o te Atua, e ia rätou atoà e tupu hope roa ai te Hau o te Atua i nià i te fënua nei, mai terä e tupu hope atoà ra i nià i te raì tuatinitini.

Moururoa e ö Fangataufa, e piti teie nau fënua i faarirohia e te Hau Faräni ei vähi tämatamataraa àtomi nä na e toru àhuru matahiti i te maoro i teie nei. No te Tumu Nui teie nau fënua e tae noa atu i te täatoàraa o te mau faufaa rau e mauhia ra e räua, to nià i te reva, to nià i te fënua, to roto ia na, to nià i te moana e to raro aè i te moana. I teie mahana, te mau noa ra räua tau tane taèro àtomi i roto i to räua nau ôpü.

E parau tätou e, e ôpü, no te mea, e fäîraa parau mau teie na te Mäòhi e, te fënua, tö na ia metua vahine faatupu ora. Te metua vahine hoì ra, te haapüraa ia o te Here. Aita atu tä na haapiiraa tumu i tä na mau tamarii mäoti, te Aroha e te Here. Aita taata i òre i ìte e, ta te Here e te Aroha e faatupu mai, mäoti ia te ora. Âreà ta te taèro àtomi e faatupu ra, o te pohe tuatau ia.

Te àti ia o te nünaa Mäòhi i teie mahana. Ua täìhi tumuhia to te mau motu, ua faaruè i te oraraa tumu. Ua haapae i te faaàpu, te ravaai, te faaàmuraa puaa, e tae noa atu i te faufaa tumu o te fënua e to te nünaa.

Na te päura àtomi i àhure i te hïroà e te oraraa tumu o te nünaa Mäòhi i teie mahana. Èere te rahu e te taata tä na i faataèro, ua vävahi huàhuà roa rä o ia i te nünaa Mäòhi.

HAAPIIRAA 2. TE TÜPITA ÀTOMI

E aha teie mea ta tätou e parau nei e, e tüpita àtomi. E ôfaì tei hamanihia i te täpau, mai teie ta tätou i ìte i te ôfaì püpuhi. I roto i teie ôfaì, ua tuuhia teie taoà taèro e parauhia nei e « te uranium » nä na e faatupu i teie mea ta tätou e parau nei e « e àtomi » tei faarirohia ei uira àtomi. Ei haamanaòraa, i muri aè i terä 193 rahiraa tüpita àtomi i häruru i ö tätou nei, 70% o te uira e òperehia na roto i te mau ùtuafare i Faräni, no roto mai i te àtomi. I roto i teie nei ao, e  nümera 3 o Faräni i te òhipa hoo i te uira àtomi.

Mai ta tätou i ìte, ua faaòhipa na te Hau Märite i te tüpita àtomi no te täpeà i te piti o te tamaì o teie nei ao i te ôire no Hiroshima e Nagasaki, e tau minuti noa i muri iho, ua naeàhia hau atu i te piti àhuru tautini taata i pohe.

Mea tano tätou ia ìte e, e tae mai i teie nei, te pohepohe rii märü noa ra to tätou mau metua, no te mea, e rave rahi to tätou i naeàhia i te taèro viivii àtomi. No te mea, ia haapaìna anaèhia teie tüpita, e faatupu o ia i te tahi ata rärahi taèro, e haapürarahia te reira e te mataì.

E te reira mau taèro, aita to rätou e hauà, aita e û, aita atoà e ìtehia e te mata taata ia hiò. Te faatupu nei rä teie mau taèro i te mau maì pohe mai te rauraa o te mau mariri ài taata o ta te nünaa Mäòhi e faaruru noa ra.

Te reira te fä tumu o te Hau Faräni i rave ai i tä na tämatamataraa püai àtomi i ö tätou nei. I teie mahana, o ia te nümera 4 o te mau Hau püai roa aè o te ao.

No reira te tüpita àtomi, èere ia i te taoà maitaì no te faaora i te nünaa, no te haapohe ra ia na. Hänere e iva àhuru mä toru rahiraa tüpita àtomi i tuuhia e te Hau Faräni i roto i te ôpü o Moururoa e Fangataufa mai te matahiti 1966 e tae mai i te matahiti 1996.

1. Te nähea ra ta òutou taiòraa i te àai o te päura àtomi i ö tätou nei.

2. Ia au i te Täramo 24/1, te nähea ra ta òutou märamaramaraa i te ôpuaraa faaora a te Tumu Nui no te nünaa Mäòhi.

3. Ia fäî te Mäòhi e, te fënua tö na ia metua vahine faatupu ora, nähea òutou i te faariro i te reira parau ei faaìteraa tumu na tätou, ia hiòhia te parau no Moururoa e Fangataufa.

4. E aha te tüpita àtomi, e aha te tano ia parau i te tamarii i mua i te òhipa i faatupuhia i ö tätou nei.

Täramo 24, 1 : No te Atua te fënua e te î atoà i nià iho ; te mau fënua o te ao nei, e te feiä atoà e pärahi i reira.

Mätaio 11, 25 : Ua na ô atu ra Ietu i reira ra, « E haamaitaì au ia òe, e tä ù Metua, e te Fatu o te raì e te fënua, i te mea, i huna ê noa òe i teie nei mau parau i te feiä paari e te ìte ra, e ua faaìte mai i te tamarii nei. »

Mätaio 21, 16 : E ua parau mai ra ia na, « Te ìte na òe i ta rätou e parau nei. » Ua parau atu ra Ietu ia rätou, « E ; âita òutou i taiò, ua noaa ia òe te haamaitaì no roto i te vaha o te tamarii rii e te àiü rii. »

Te fäîraa a te Mäòhi : Te fënua, tö na ia metua faatupu ora. Ia tura i te taata atoà tö na âià, te metua ia i fänau mai ia òutou. Tetunaè arii no Tahiti nui.

​ ​ ​ ​ ​E Àiü e, manava i te haereà mai

Faatura Mitema Täpati Òrometua